ITSPEA2021K

 2012-2013 aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigikantselei eestvedamisel ja kolmanda sektori ekspertidega tegid töögruppi nig selle tulemusena valmis „ Eesti infoühiskonna arengukava 2020 “(edaspidi kui EIA) Selle dokumendi teises teises punktis on välja käidud infoühiskonna visioon, mulle tundub et nendest kõige õnnestunumat või ebaõnnestunumat ei olegi võimalik valida, üheselt. Saan vaid anda enda tagasihoidliku hinnangu. Muuhulgas nähakse EIA-s "Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus." Vabandust väga, see visioon ei ole sellisel määral realiseerunud, võiks küll öelda et meie presidendid (ITdiletandid)

Facebook kui traditsioonilise meedia mõjutaja  Traditsioonilist meediat, mille all pean silmas ajalehte, televisiooni ja raadiosaateid on kõige enam mõjutanud sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook. Facebookil oli palju eellasi, Eestis tuntud Rate ja ülemaailme Orkut.      Facebook kujutab endast veebiplatvormi, millesse kasutajad saavad omale konto luua. Kontoomanikud saavad tekitada sõprade nimekirja ja sinna sõpru lisada või eemaldada. Samuti saab oma kontole lisada pilte, videosid, tekste, jagada teiste loodut. Oma emotsioonide väljendamise abistamiseks saab sisule lisada vastasva emotsiooniikooni. Teiste platvormikasutajatega on võimalik jutelda pidades eraldi privaatvestlust. Facebookis saab tekitada eraldi gruppe, kuhu saavad liituda näiteks inimesed teatud elamupiirkonnast, ühiste huvidega või ka ostu-müügi lihtsustamiseks. Eraldi on ka tururakendus, mis ilmselt loodigi nähes müügikruppide fenomeni kuid seni dubleerivad need teineteist. Kõike jagatavat info levitamist on või

  @      Selle sümboli algusaegadest liigub palju legende. Ühe legend järgi tekkis @ sümbol esmakordselt keskaegsete munkade poolt käsikirjade ümberkirjutamisel, kui nad proovisid lühendada sõna “edastama”, mis on ladina keeles “ad” sümboliga @. Teise teooria järgi pärineb see hoopiski prantsuskeele à kiirkirjutamisel. Igaljuhul esmakordselt on selle sümboli kasutamine dokumenteeritud 1536 aastal, kui Francesco Lapi, kaupmees kasutas oma kirjas @ sümbolit ampphoreuse (suur savist pudel) tähistamiseks. Kuigi seda sümbolit kasutati ka hulgaliselt äritegevuses, siis oli see kajastatud kirjutusmasinatel , samas Herman Hollerith arvutist jäi see paraku välja.      Arvutustehnikas kerkis see sümbol esile alles 1971 aastal, kui arvutiteadlane Ray Tomlinson soovis ühendust võtta teiste arvutikasutajatega. Sellel ajal olid arvutikasutajad ühendatud keskarvutiga läbi terminali , mis kujutas endast printerit ja klaviatuuri. Arpanet aga koosnes mitmetest arvutitest, milles töötas mitmed

IT alased lahendused on meid otseselt või kaudselt puudutanud juba aastasadu, võiks öelda et isegi aastatuhandeid.   Ajast enne aastat 1900 Kindlasti paneb aastatuhandete väide nii mõnelgi kulmu kerkima? Te ei ole ainus. Mind hakkas huvitama iidse Egiptuse infotehnoloogilised saavutused, ehk oli neil juba mingisugune arvutusmasin olemas? Arvutit ma ei leidnud, "kindlasti oli neil side kosmosega" jääb samuti pigem ulmevaldkonda. Tänapäeva arvutites toimub kogu info töötlemine kahendkoodis , seda digitaaltehnika iseärasuste tõttu. Sarnast arvutusmetoodikat kasutasid ka iidsed Egiptlased , Horuse Silma jaotised ( Eye of Horus Fraction ) on sarnane kahendkoodile. Esimesed dateeringud sellisest numbriloogikast pärinevad 2400 aastat ennem kristust , ehk 4400 aastat tagasi. Päris muljetavaldav, mis? Näide jagamistehtest (pilt blogist ) Näide korrutamistehtest (pilt blogist ) Aastatest 1901-1950   Konrad Zuse ehitas 1936-1938 oma vanemate elutoas esimese elektromehhaanilise bi