1: Noppeid IT ajaloost

IT alased lahendused on meid otseselt või kaudselt puudutanud juba aastasadu, võiks öelda et isegi aastatuhandeid. 

Ajast enne aastat 1900

Kindlasti paneb aastatuhandete väide nii mõnelgi kulmu kerkima? Te ei ole ainus. Mind hakkas huvitama iidse Egiptuse infotehnoloogilised saavutused, ehk oli neil juba mingisugune arvutusmasin olemas? Arvutit ma ei leidnud, "kindlasti oli neil side kosmosega" jääb samuti pigem ulmevaldkonda.

Tänapäeva arvutites toimub kogu info töötlemine kahendkoodis, seda digitaaltehnika iseärasuste tõttu. Sarnast arvutusmetoodikat kasutasid ka iidsed Egiptlased, Horuse Silma jaotised (Eye of Horus Fraction) on sarnane kahendkoodile. Esimesed dateeringud sellisest numbriloogikast pärinevad 2400 aastat ennem kristust, ehk 4400 aastat tagasi. Päris muljetavaldav, mis?

Näide jagamistehtest (pilt blogist )

Näide korrutamistehtest (pilt blogist )

Aastatest 1901-1950

 Konrad Zuse ehitas 1936-1938 oma vanemate elutoas esimese elektromehhaanilise binaarkoodis töötava arvuti Z1, sellega sai ta omale auväärse tiitli "Arvuti Isa". Miks ta seda tegi? Ta töötas insenerina ja pidi oma töös tegema palju keerulisi arvutusi, laiskus pidi olema edasiviiv jõud, nii otsustas ta kuidagi elu kergendada. Kui keegi on imestanud, et kas ta lõigi kohe Z1 mudeli ja selle järgi riburadapidi  Z2, Z3 ja Z4 mudeli? Vastus on ei, Z1 esialgne nimetus oli hoopis "V1"  VersuchsModell 1 järgi, mis tõlkes tähendab "eksperimentaal mudel V1". Z1 nime sai Zuse arvuti alles peale II maailmasõda, sest V1 tähistas ka lendpommi ning neid sooviti teineteisest ilmselgelt eristada.  Arvuti ise koos joonistega hävines II maailmasõjal 1943 aastal Berliini pommitamisel.

Pilt Z1 arvutist lehelt Computerhope

Aastatest 1951-2000

1982 aastal, tutvustas Richard Phillips Feynman kvantarvutit, tõsi, ta ei olnud esimene, ennem teda oli seda tutvustanud 1980 aastal Yuri Manin.

Kahjuks pole keegi veel töötavat mudelit suutnud esitleda (jah, Google väitis et sai töötava eksemplari valmis, aga see on veel väga ebastabiilne ning vajab arendustööd, seega seda ma valmis lahendusena ei arvestaks), isegi Eesti teadlased töötavad selle kallal, paar aastat tagasi käis Pealtnägija Šveitsis neil külas ja tegi sellest oma loo (video pärineb ERR lehelt). 

Arvan et see on järgmine kõige suurem arvutialane revolutsioon, seda "hüpet" võiks võrrelda elektri või transistoride leiutamisega.

 

 

Viited: Allikatele on viidatud blogi sees, allajoonitud sõna taga peitub link, millele klõpsates avaneb allikas.