4: Info- ja võrguühiskond

 2012-2013 aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigikantselei eestvedamisel ja kolmanda sektori ekspertidega tegid töögruppi nig selle tulemusena valmis „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“(edaspidi kui EIA)

Selle dokumendi teises teises punktis on välja käidud infoühiskonna visioon, mulle tundub et nendest kõige õnnestunumat või ebaõnnestunumat ei olegi võimalik valida, üheselt. Saan vaid anda enda tagasihoidliku hinnangu.

Muuhulgas nähakse EIA-s"Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus."

Vabandust väga, see visioon ei ole sellisel määral realiseerunud, võiks küll öelda et meie presidendid (ITdiletandid) on käinud rääkimas IT-st, küberturvalisuse visioonist, jaganud riigi kogemusi, kahjuks on see jutt devalveerunud oma naba imetlemiseks, soigumiseks, tagant järele targutamiseks, puudub sisu.

Muidugi võime olla rahul Eestisse tehtud  Euroopa Liidu IT-agentuuri kontori üle, kuid tegemist ei ole visioonikeskusega, see on tugiteenuse pakkuja, hooldaja, mitte visionäär vaid rakenduskeskus.

Mida meil oleks vaja et saavutada mõttekoja staatus? Meil peab olema midagi ette näidata, midagi mida tuldaks siia õppima, me peaksime olema teistest paremad, targemad, innovatiivsemad. Meil on küll E-riik, DigiIDentiteet, kuid see on juba vana ja leierdatud teema. Võid rääkida sellest ühel konverentsil, võib-olla ka teisel, kolmandal konverentsil on aga kõik sellest kuulnud, uurinud, proovinud ja kuulajatest on saal tühi (ka ennem koroonat). Pigem oleme tiigrihüppega hüpanud suure sammu edasi, ainult et hüppe ajal pole ülejäänud maailm lõpetanud pöörlemist ega arenemist, oleme maandunud samasse kohta kus on ka teised, lihtsalt meie hüppasime, teised pöörlesid sinna koos maakeraga. 

Oleme ka ise oma vasaku jala otsa koperdanud, näiteks rahapesuskandaaliga. Mida on rääkida riigil, kelle pangad pesid sadu miljardeid musta raha? Mitte kedagi pole võetud vastutusele ega ka karistatud, kõik on puhtalt pääsenud (Sampo aeti minema, karistust kui sellist, näiteks trahvi näole ei tehtud).

Meil küll on Startup ja Mektori, mõnigi ettevõtte on tõusnud maailmatasemel pjedestaalile, kuid see ei ole samuti teinud Eestist eestkõnelejat.

EIA-s visioneeriti "Kõrgema tootlikuse toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e-teenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses."

Tubli! Ma ütleksin et see tõesti õnnestus, õnnestumine tõi ka kaasa mõningaid kukkumisi, nagu näiteks digitaalse identiteetide kuritarvitamise, residenteeriti välisriigi kodanike kes seati hukkas firmade juhatustesse. Kuid see on üks väikene nüanss, E-residentsus  on kenasti tõusvas joones käivitunud, https://e-resident.gov.ee/dashboard/ andmetel oli 22.02.2021 seisuga Eestil 77 000 e-residenti, pole paha! E-residentide hulga suurenemisega suureneb ka huvi süsteemi lahtimurdmise vastu, ei tohi aga unustada kaasnevat vastutust, see tähendab et tuleb suurendada ka programmile tehtavaid kulutusi, investeeringud peaksid olema korrelatsioonis kasutajate arvuga. Sest üks kord koidab päev mil e-residentide arv on piisav et keegi oleks väga huvitatud selle süsteemi lahti murdmisest. Olen seisukohal et kõike on võimalik pahatahtlikult lahti murda, selleks peab olema lihtsalt piisav motivatsioon. Usun et 150 000 000 inimese identiteedile ligipääs on motiveerivam kui 77 000 kontole ligipääsu saamine. Selle nimel oleks ilmselt valmis tegutsema ka nii mõnigi riik , mis on teatavasti üsnagi piiramatu ressursiga asutused. See aga tähendaks meeletut mainekahju, kahju, mis looks Eestile hoopis negatiivse kuvandi.