6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Konstruktiivsed ettepanekud autoriõiguste reformimiseks

Rick Falkvinge ja Christian Engström on kirjutanud raamatu "The Case for Copyright Reform". Selles teoses on nad pakkunud välja lahendused autoriõiguste reformimiseks. 

Ennem mingisuguse teose lugemist on mul tavaks saanud natukene uurida selle autorite tausta, saamaks aru nende kompetentsi ning motiivide kohta.

Seda teost lugede tekkis mul samuti kõigepealt küsimus, kes on need kaks inimest? Midagi ju peab seal taga olema, miks nad nii kirjutavad? Arvasin et ilmselt on nad teemas täielikud diletandid, niivõrld võhiklikuna ja naiivsena tundus kirjutatud tekst. Lähemalt uurides pidin endale tunnistama et võhik ja diletant olen mina (vähemalt nendega võrreldes), varajasema teemakohase kogemuse poolest. Christian Engström on pikalt (1978-2001) töötanud autoriõiguste ja kaubamärkidega tegelevates ettevõtetes, mis moondas temast diletandi asemel hoopis eksperdi (minu silmis).

Rick Falkvinge on samuti väga suure arvutialase kogemusega, juba väga noorena tegelenud arvutite ning failivahetusega, samuti on ta Bitcoin Cash toetaja.

 Kuigi autorite taust on muljetavaldav siis nende kirjutatuga ei saa ma enamasti nõustuda, või õigemini tekitab kirjutatu minus kahetisi tundeid.

Tuuakse välja et autoriõiguse rikkumise avastamiseks oleks vaja kõigepealt rikkuda sõnumisaladust, ma arvan et see on iga reeglivastase käitumise tuvastamiseks. Loomulikult on inimeste sõnumisaladused pühad, samas kuritegude avastamiseks, ennetamiseks ja menetlemiseks on vaja seda teha. Näiteks kohtu loana, ei ole mõeldav et keegi pidevalt monitoorib minu sõnumeid (tean et tegelikult erafirmad seda teevad, eesmärgid on muidugi muud, samuti olen ju ise selleks nõusoleku andnud). Millegipärast on ära unustatud et sõnumisaladuse tugevdamiseks on võimalik sõnumid ka krüpteerida, mis teeks võimatuks eraettevõttel failide sisus tuhlamise, muidugi oleks see kasutajale keerulisem.

Räägitakse mingisugusest uute väljenduskuluuride piiramiseks, arvan et väljenduskultuuri kui sellist ei piira ju keegi, väljenda niipalju kui tahad, ära lihtsalt teiste õiguseid riku, Lihtne!

Aga läheme siis lähemale kuuele teesile:

Moraalsed autoriõigused jääksid muutmatuks, arvan et see on elementaarne, kui keegi hakkaks ütlema et tema on teinud ABBA lood või Picasso maali oleks ikka midagi valesti, autor jääb autoriks, neil ei oleks mõtet seda teesi isegi eraldi välja tuua.

 Tasuta mitteärilistel eesmärkidel jagamine, siinkohal ma ütleksin et näiteks allalaadimine võiks olla lubatud, kui seda on võimalik kusagilt alla laadida, samas edasi jagamine või müümine peaks olema keelatud. Samuti võiks olla siinkohal vanuselised seosed, alaealised või väga noored võivad käituda mõtlematult, autoriõiguste ja piraatluse teema võib nendeni jõuda alles ülikoolis, kui sedagi. Tasuta levitamine tähendab aga siiski seda et autoritel jääb nende teoste eest osa raha saamata, ütleme et isegi kui sajast tasuta allalaadijast ei ostaks sisu üheksakümmend huvilist, oleks kümne fänni raha siiski kadunud.

20 aastat kommertsmonopoli, on liiga vähe, arvan et seda võiks toodud eluiga+70 aastat võiks vähendada, näiteks autorielueale. Autor peaks saama eluajal enda loodust elatuda, kuigi võiks öelda et inimesed võivad olla produktiivsed kõrge eani, siis tänapäevane pensionisüsteem(itus) võib tekitada olukorra kus vana loomeinimene võib mõne haiguse tagajärjel minetada oma töövõime ja sattuda vanaduspõlves suurtesse raskustesse.

 Viie aastaga registreerimine, pean tunnistama et ma ei saa aru mida autor siinkohal on tahtnud öelda, et on olemas autoriõigusega teosed, mille autorit ei ole võimalik tuvastada? Ja autor peaks teose registreerima viie aasta jooksul? Autor võiks oma loodu ikka kohe registreerida, autorlus peaks olema teose loomisel koheselt tuvastatav, mitte et nelja aasta pärast ujub keegi välja ja nõuab osa raha endale sest "unustas oma nime kusagile kirjutada".

Tasuta näidised, mida see tähendab? Mis on tasuta näidis? Kui pikk heli või videolõik? Kui mitu pikslit fotol? Kuidas see muutub uue autori teoseks? Muudab paar pikslit pildil või paneb muusikale taustaks triangli ja voilaa, ongi tema lugu?

Digitaalse autoriõiguse halduse tühistamine, me saaksime selle tühistada siis kui selle järgi puuduks vajadus, siis poleks vaja seda isegi tühistada, see langeks kasutusest ise välja.

Teeside kokkuvõtteks arvan et raamatu autorid murravad sisse lahtisest uksest, eelkõige peavad autoriõiguse enda jaoks määratlema autorid ise, kas nad soovidad oma teost kaitsta või lasta seda vabalt kopeerida ja kasutada. Hakata autori soovist seadusega üle sõitma on minu silmis täiesti vale suhtumine. Raamatu autorid toovad ise väga ekstreemseid näiteid, mis langevad äärmusest äärmusesse ja seinast seina nagu Hiiu Kaluri räimepaadiga tromiselt merelt kaile astunud purjus pootsmann.