7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.

Parema visuaalse ülevaatuse huvides esitan ITSPEA kursusel toodud litsentside tabeli.

Erinevate litsentside mõju (ITSPEA 7 loeng tabel 1)

Kasutus	Nullhind	Lubatud levitada	Piiramatu kasutus	Avatud lähtekood	Litsentsi ei saa kitsendada	Litsents laieneb kõigile tuletistele
Ärivara	ei	ei	ei	ei	ei	ei
MS Shared Source	mõneti	ei	ei	mõneti	ei	ei
Proovivara	jah	jah	ei	ei	ei	ei
Mitteäriline priivara	jah	jah	ei	ei	ei	ei
Jaosvara	jah	jah	ei	ei	ei	ei
Priivara	jah	jah	jah	ei	ei	ei
BSD	jah	jah	jah	jah	ei	ei
Apache, LGPL	jah	jah	jah	jah	jah	ei
GPL	jah	jah	jah	jah	jah	jah

 Copyleft on nõue et tuletatud loomingut levitataks samadel alustel kui oli selle alusmaterjal.

Free Software Foundation (FSF) eristab litsente copylefty järgi:

Väga tugeva (AGPL - Affero General Public License)

Esimene teadaolev selle litsentsi all väljastatud programm on Ste.

See litsents on modifikatsioon GPL litsentsist, lisatud on klauslid et kui rakendust käitatakse serveris, millele pääsevad ligi ka teised kasutajad, peaks olema tagatud ligipääs rakenduse lähtekoodile.

Tugeva (GNU GPL -General Public License)

Üldise Avaliku Litsentsiga on kõik selle litsentsiga loodud  tarkvada ja tarkvara seoste lähtekoodid vabalt kättesaadavad, piiramatult kasutatav, seda ei saa kitsendada ja see laiendeb kõikidele järglastele. See tagab vaba tarkvara levimise ja vaba modifitseerimise.

Seda kasutab näiteks Adblock Plus, Joomla, FreeDos 

Nõrga (GNU LGPL- Lesser General Public License, Mozilla Avalik Litsents)

Vähem üldine avalik litsents, seab Copyleft piirangud programmile, kuid mitte sellele programmile endale viitavatele programmidele, sobib eelkõige teekide litsentsiks. Seda kasutab OpenOffice.org ja Mozilla Firefox.

 
Puuduva copyleft'iga (GNU FDL - Free Document License, Apache, MIT, X11, BSD)

Vaba dokumentatsiooni litsents on mõeldud juhendmaterjalide ja õpikute jne tekstipõhiste teoste loomiseks. Kõik koopiad algmaterjalist ja selle järglased peavad olema sama litsentsi all. Teoste müük on lubatud (näiteks raamatuna), kuid samas peab tagama et lähtekood oleks endiselt vabalt kättesaadav. GNU FDL litsentsi kasutab Wikipedia.