11: Arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendus RAD ehk kiirarenduse mudeli (rapid application development) ja  "preemiamudeli" näitel

 Toon selle näite ühest tarkvarast, mis ei ole laialt tuntud, kuid mis on realiseeritud ja mille lõpptulemus on internetist vabalt kättesaadav. Kõik algas sellest et iga teatud aja tagant oli tarvis arvutada välja teatud insenerisüsteemis teatud parameetrid. Sisendeid oli meeletult, arvutusprotsess oli keerukas ja käsitsi võttis see aega ca nädal. 

    Loomulikult sai indikeeritud kõrgematele otsustajatele et see on väga ajamahukas protsess ja seda võiks asendada tarkvara. Kuna see oli väga spetsiifiline ainult teatud sektorit puuudutav tarkvada, mille teatud sisendparameetrid olid pealegi konfidentsiaalsed ei saanud kasutada vabavaralist ühisarendusvormi. Tehti tarkvara lähteülesanne, mille kohta hinnapakkumisi saades selgus et see nädalakene ühe mehe arvutustööd võrreldes tarkvara maksumusega on täiesti mõistlik. Pakkumised olid lihtsalt nii kolossaalsed et seda ei suutnud mitte kellelegi ära põhjendada.

    Aga väikene arvutusmutrikene ei jätnud jonni, laiskus on edasiviiv jõud ja kui inimesel on võimalus olla laisk, siis seda ta ka on! Arvutusmutter luges  erinevaid tutoriale, osales tarkvaraarenduskursustel. Uuris erinevate tarkvarada integratsiooni kohta ja hakkas selle tulemusena ise, üksi, enda vabast ajast selle teemaga nokitsema.  Ehk arendus ja rahandusmudel oli mõnes mõttes Kindlasti mängis siinkohal rolli suur huvi tarkvaraarendamise ja programmeerimise vastu, miks mitte siis uus huvitav "hobi" ühendada millegi vajalikuga. Arendustööd võtsid aega ca aasta, jooksvalt programmeerides, testides ning katsetades sai tarkvara valmis, eks vigu esines, aga põhilised funktsioonid töötasid.

    Kui valmis tööd lõpuks kõrgematele otsustajatele esitleti olid nad väga rahul, väga uhked loodu üle.  Isegi esitleti Euroopa Liidus välja antavale insenerilahenduskonkursile ning sai nomineeritud esikohaga! Loomulikult kiideti arendajat ka rahalise preemiaga, kuigi tarkvara luues ei olnud selles kokku lepitud ja arvutusmutrike oleks olnud rahul ka tarkvarast tuleneva rumala töö vähenemisest tuleneva motivatsioonipreemiaga.

    Valmis tarkvara oli vaja nüüd hakata ka haldama, hooldama, edasi arendama, parendama. Tarkvara anti üle IT-osakonnale, ei olnudki päris selge, millest tulenes sealne pahameel, arvutusmutrikene ja teised insenerid arvasid et tegemist on puhta kadedusega, "päris itmehed" aga rääkisid midagi segasest, vigu täis ja loetamatust dokumenteerimata, kommenteerimata, moduleerimata, testimata koodist ja igasuguste tarkvaraarenduste aluspõhimõtete räigest rikkumisest. Samas oli ette näidata töötav lahendus ja see sai otsustavaks. Telliti tarkvara dokumenteerimine, koodi ülevaatus ja nõuetekohastamine, mille maksumus oli juba märkimisväärselt esialgsest pakkumusest soodsam. Sõlmiti hooldusleping, edasi arendati tarkvara sprintide kaupa ja rahastus toimus ettevõtte eelarvest.