13: Teistmoodi IT

Uudne Tugilahendus

 

E-Itspea kursuse teistmoodi IT loengus on palju uusi lahendusi millest ma polnud kuulnudki, näiteks pedaalhiir või morse sisestamine puhumistoru abil.

Kuid kahjuks on kajastatud väga vähe kuulmis- ja kõnepuudega inimesi kimbutavatest muredest ja lahendustest.

Lahendused

Tavainimesele võib ju tunduda et  kuulmispuudega elu ei ole väga keeruline, tekste saab kirjutada ja lugeda, filmidel on enamasti subtiitrid all, tegelikult on temaatika siiski laiem. Kurttummasid õpetatakse ka huultelt lugema, kuid koroonamaskis või halva diktsiooniga kõnet on siiski võimatu tuvastada, samuti ei filmi kogu kõne kestvusel kaamera kõneleja nägu vaid võetakse ka üldkaadreid ning erinevaid nurkasid. On olemas ka on the fly tõlked, kuid perfektselt kõne tekstiks tegevat lahendust veel ei ole, mõned päevakajalised raadiosaated tõlgitakse Kõnesalvestuste brauseris. Kuigi osadel TV saadetel ja olulisematel pressikonverentsidel on viipekeele sünkroontõlge kohe olemas, siis pigem on see erand kui reegel. 

Oleme ju teadlikud et smsis leiduv info ei sisalda saatja emotsiooni nii nagu seda oleks telefonikõne, osa infost läheb lihtsalt kaduma. Seepärast kasutatakse tavapärase helistamise asemel videokõnesid, mille abil on juba näha lisaks viiplemisele ka näoilme ning kehakeel. Kaasaegsete kaameratega mobiiltelefonide ja mobiilse andmeside taskukohaseks muutumisega on kurtide omavaheline distantssuhtlus muutunud oluliselt lihtsamaks.

Kuulmis ja kõnepuudega inimeste suhtlemise abistamiseks kasutatakse viipekeeletõlke, füüsilise isikuna. On küll proovitud erinevaid robottõlke, kuid teadaolevalt on kõige usaldusväärsem siiski inimtõlk, eriti suurt täpsust nõudvate toimingutega, näiteks notar või arst.

Mida teha kui sul on vaja asju ajada ametnikuga telefoni teel? Konkreetselt helistada kusagile ametiasutusse? Näiteks perearstile? Võiks ju kirjutada, kuid küsimused-vastused-küsimused-vastused voor võib venida väga pikaks ennem kui arst saab aru kuidas patsienti aidata saaks. Ka siin tuleb appi füüsiline tõlk, distantsilt. Kurttumm teeb videokõne viipekeele tõlgile, tõlk omakorda helistab teise telefoniga perearstile ja vahendab kogu suhtlust, distantsilt. See eeldab et korraga on broneeritud nii perearsti kõneks aeg, kui ka viipekeele tõlgi aeg.

 Kui tavainimesele on telefoni vibreerimise funktsioon väga mugav kasutada, siis kurttummale on see hädavajalik, muidu ei jõua info saabunud sõnumist või videokõnest kohale. Samuti saab kasutada telefoni vibreerimise abi äratuskella funktsiooni, lihtsalt telefoni ei tohi asetada öökapile vaid enda lähedale.

Aga mida teha kui on vaja kiiresti ühendust võtta? Näiteks kell kolm öösel teavitada Päästeametit probleemist ja oled täiesti üksi? Kuni 2013 aastani pidid leidma lihtsalt kellegi kes selle kõne sinu eest teeks, mis omakorda tähendas et tõlki ei pruukinud olla sellel hetkel saadaval ja naaber ei pruukinud kohe aru saada, miks kell kolm öösel tema ukse taga koputatakse. Kaotati väärtusliku aega. Alates 2013 aastast on Häirekeskusel olemas 112-SMS teenus, mis võimaldab eelregistreerimisel võtta Päästeametiga ühendust SMS teel.

*Kas võiks kaaluda sellel loengul edaspidi käsitleda rohkem kurttummade probleeme ja lahendusi.

*Ma ei ole ise kurttumm kuid üks minu pereliikmetest on ja seetõttu on see mulle hingelähedane ja olen temaatikaga üldjoontes kursis.