Posts

7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide. Parema visuaalse ülevaatuse huvides esitan ITSPEA kursusel toodud litsentside tabeli. Erinevate litsentside mõju ( ITSPEA 7 loeng tabel 1) Kasutus Nullhind Lubatud levitada Piiramatu kasutus Avatud lähtekood Litsentsi ei saa kitsendada Litsents laieneb kõigile tuletistele Ärivara ei ei ei ei ei ei MS Shared Source mõneti ei ei mõneti ei ei Proovivara jah jah ei ei ei ei Mitteäriline priivara jah jah ei ei ei ei Jaosvara jah jah ei ei ei ei Priivara jah jah jah ei ei ei BSD jah jah jah jah ei ei ...

6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Konstruktiivsed ettepanekud autoriõiguste reformimiseks Rick Falkvinge ja Christian Engström on kirjutanud raamatu " The Case for Copyright Reform ". Selles teoses on nad pakkunud välja lahendused autoriõiguste reformimiseks.  Ennem mingisuguse teose lugemist on mul tavaks saanud natukene uurida selle autorite tausta, saamaks aru nende kompetentsi ning motiivide kohta. Seda teost lugede tekkis mul samuti kõigepealt küsimus, kes on need kaks inimest? Midagi ju peab seal taga olema, miks nad nii kirjutavad? Arvasin et ilmselt on nad teemas täielikud diletandid, niivõrld võhiklikuna ja naiivsena tundus kirjutatud tekst. Lähemalt uurides pidin endale tunnistama et võhik ja diletant olen mina (vähemalt nendega võrreldes), varajasema teemakohase kogemuse poolest. Christian Engström on pikalt (1978-2001) töötanud autoriõiguste ja kaubamärkidega tegelevates ettevõtetes, mis moondas temast diletandi asemel hoopis eksperdi (minu silmis). Rick Falkvinge on samuti väga suure arvutia...

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online)   Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" käsitlenud sarnaselt piibliga i nterneti kümmet käsku . Need on: Rule 1: Remember the Human Rule 2: Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life Rule 3: Know where you are in cyberspace Rule 4: Respect other people's time and bandwidth Rule 5: Make yourself look good online Rule 6: Share expert knowledge Rule 7: Help keep flame wars under control Rule 8: Respect other people's privacy Rule 9: Don't abuse your power Rule 10: Be forgiving of other people's mistakes  Mina vaatlen käsku number 5 (eesti keelde tõlgituna, näe võrgus hea välja). Mida see siis tähendab? Kuigi raamatu autor on "hea välja nägemise" all pidanud utreeritult pidanud silmas õigekirja, kirjutatu teadmistepõhisust ja viisakust võiks seda käsitleda laiemalt. Interneti postitatu jääb sinna alatiseks Olen arvestanud et interneti postitat...

4: Info- ja võrguühiskond

 2012-2013 aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigikantselei eestvedamisel ja kolmanda sektori ekspertidega tegid töögruppi nig selle tulemusena valmis „ Eesti infoühiskonna arengukava 2020 “(edaspidi kui EIA) Selle dokumendi teises teises punktis on välja käidud infoühiskonna visioon, mulle tundub et nendest kõige õnnestunumat või ebaõnnestunumat ei olegi võimalik valida, üheselt. Saan vaid anda enda tagasihoidliku hinnangu. Muuhulgas nähakse EIA-s "Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus." Vabandust väga, see visioon ei ole sellisel määral realiseerunud, võiks küll öelda et meie presidendid (ITdiletandid)...

3: Uus meedia

Facebook kui traditsioonilise meedia mõjutaja  Traditsioonilist meediat, mille all pean silmas ajalehte, televisiooni ja raadiosaateid on kõige enam mõjutanud sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook. Facebookil oli palju eellasi, Eestis tuntud Rate ja ülemaailme Orkut.      Facebook kujutab endast veebiplatvormi, millesse kasutajad saavad omale konto luua. Kontoomanikud saavad tekitada sõprade nimekirja ja sinna sõpru lisada või eemaldada. Samuti saab oma kontole lisada pilte, videosid, tekste, jagada teiste loodut. Oma emotsioonide väljendamise abistamiseks saab sisule lisada vastasva emotsiooniikooni. Teiste platvormikasutajatega on võimalik jutelda pidades eraldi privaatvestlust. Facebookis saab tekitada eraldi gruppe, kuhu saavad liituda näiteks inimesed teatud elamupiirkonnast, ühiste huvidega või ka ostu-müügi lihtsustamiseks. Eraldi on ka tururakendus, mis ilmselt loodigi nähes müügikruppide fenomeni kuid seni dubleerivad need teineteist. Kõike jagatava...

2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

  @      Selle sümboli algusaegadest liigub palju legende. Ühe legend järgi tekkis @ sümbol esmakordselt keskaegsete munkade poolt käsikirjade ümberkirjutamisel, kui nad proovisid lühendada sõna “edastama”, mis on ladina keeles “ad” sümboliga @. Teise teooria järgi pärineb see hoopiski prantsuskeele à kiirkirjutamisel. Igaljuhul esmakordselt on selle sümboli kasutamine dokumenteeritud 1536 aastal, kui Francesco Lapi, kaupmees kasutas oma kirjas @ sümbolit ampphoreuse (suur savist pudel) tähistamiseks. Kuigi seda sümbolit kasutati ka hulgaliselt äritegevuses, siis oli see kajastatud kirjutusmasinatel , samas Herman Hollerith arvutist jäi see paraku välja.      Arvutustehnikas kerkis see sümbol esile alles 1971 aastal, kui arvutiteadlane Ray Tomlinson soovis ühendust võtta teiste arvutikasutajatega. Sellel ajal olid arvutikasutajad ühendatud keskarvutiga läbi terminali , mis kujutas endast printerit ja klaviatuuri. Arpanet aga koosnes mitmetest...